Riigikohus jättis rahuldamata president Alar Karise taotluse tunnistada kirikute ja koguduste seaduse muudatused põhiseadusevastaseks, otsustades, et seadust on võimalik tõlgendada nii, et see ei riku usu- ja ühinemisvabadust ega too kaasa usuliste ühenduste meelevaldset sundlõpetamist. President vaidlustas mullu riigikogus vastu võetud muudatused, millega keelatakse Eesti usulistel ühendustel sidemed välisriigi usuorganisatsioonide või vaimulikega, kelle tegevus ohustab Eesti riiki, põhjendades seda laiuse ja ebaselgusega, mis piirab ülemäära vabadusi. Riigikohtu enamuse hinnangul on seadus riigipea välja toodud riske arvestades rakendatav põhiseadusega kooskõlas, kuigi tõdeti, et kaalul on nii usu- ja ühinemisvabaduse riive kui ka riigi julgeolek.
KEY POINTS:
Riigikohtu üldkogu enamus leidis, et kirikute ja koguduste seaduse muudatusi saab tõlgendada põhiseadusega kooskõlas.
President Alar Karis vaidlustas seadusemuudatused, kuna tema hinnangul piiravad need ülemäära usu- ja ühinemisvabadust.
Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb tegelik oht Eesti riigi julgeolekule tuvastada enne usuliste ühenduste sidemete katkestamist välismaiste organisatsioonidega.
Kuus riigikohtunikku jäi eriarvamusele, leides, et seadus ei vasta õigusselguse põhimõttele ja et mõjutustegevust ei pruugi sundlõpetamine peatada.